Õige katla ja akupaagi valimiseks tutvu alltoodud tabeliga

Andmed on tõesed akupaagiga küttesüsteemi kasutamise puhul, kus hoone soojareziimi juhitakse kütteautomaatikaga. Arvestatud suurused sobivad kõikidele majadele. Kütmise sagedus sõltub maja soojapidavusest. Valik tehakse köetava pinna järgi, kusjuures ruumide kõrguseks on arvestatud 2,5...2,7 m. Eestis on levinud 50 cm küttepuude kasutamine. 50 cm küttepuule sobivad malmkatlad alates kuuest ribist. Paigaldada võib ka suurema katla. Suurema katlaga väheneb kütmise aeg ja küttekordade arv!

Katla segamissõlm

Segamissõlm on termoklapi tööl põhinev seade, mis paigaldatakse katla ja akumulatsioonipaagi vahelisele torustikule katla töötemperatuuri automaatseks hoidmiseks. Segamissõlm on eriti vajalik tahkekütuse katelde kasutamisel. Õige katla temperatuuri hoidmine ja tule süütamise järgne kiire temperatuuri tõus vähendab tunduvalt katla korrosiooni ja tahmumist, kuna katla üleskütmisel kolde ja suitsukäikude seintele tekkiva kondensaadi aeg lüheneb mitme kuni mitmekümne kordselt (NB! 5 mm nõge katla seinal = 15 mm paksuse kivivilla kihiga). Segamissõlme kasutamine väldib mikropragude tekkimist ja sellest tulenevalt katla lekke või purunemist.

Käivitamine.

Segamissõlme tsirkulatsioonipumpa on soovitav juhtida (käivitada ja seisata) suitsulõõris asuva kontakttermomeetri abil. Kui katlas süüdatakse tuli, lülitab suitsugaaside kontakttermomeeter tsirkulatsioonipumba tööle. Seega kui katlas on tuli kustunud langeb suitsugaaside temperatuur ning kui ta langeb kontakttermomeetri minimaalse reguleeritud väärtuseni, lülitub pump välja.

Töötamine.

Segamissõlme termoklapp soojeneb katlast tuleva soojavee arvel. Soojenedes termoklapp avaneb avades tee tagasivoolu ringist tulevale jahedale veele. Termoklapi avatus sõltub termoelementi ümbritseva vee temperatuurist seega hoitakse termoklapist väljuva vee temperatuur alati ühesugune. Üldjuhul kasutatakse 72C juures töötavaid termoelemente. Millega tagatakse katlasse tagastuva vee temperatuur vahemikus 60 …65 C. Tsirkulatsioonipumba käivitumisel tekkinud surve mõjul sulgub tagasivoolu keelav klapp (TERMOBAC) keelates akupaagist või küttesüsteemist tagasituleva jaheda vee pääsu otse katlasse. Katlast tulev soe vesi aga pumbatakse läbi termoklapi katlasse tagasi. Vesi liigub ainult katla väikeses ringis. Katel kuumeneb kiiresti ja ühtlaselt.

Loomulik tsirkulatsioon.

Juhul kui tsirkulatsioonipump on seiskunud (ka voolukatkestuse korral), langeb veesurve pumba surve poolel mistõttu surve tõkkeklapi sulgemiseks (kinnihoidmiseks) kaob. Loomuliku tsirkulatsiooni mõjul tõkkeklapp avaneb, võimaldades niimoodi süsteemi loomuliku tsirkulatsiooni, kaitstes katla ülekuumenemist, purunemist.

© 2002 Kasutatud ACASO AB koduleheküljel olevaid juhendeid.

Kütte segamissõlme eesmärgiks on tagada ööpäevaringselt ruumide kütteks vajamineva küttevee õige temperatuur igal ajahetkel, sõltuvalt välisõhu ja ruumi temperatuurist ning samuti etteantud programmist.

Töötamise põhimõte.

Segamissõlm edaspidi ka ringlussõlm koosneb tsirkulatsiooni pumbast, reguleerimise e. 3-T ventiilist, seadistusventiilist, termomeetritest ja hoone soojaautomaatika seadmest. Ringlussõlme tööd juhib hoone soojaautomaatika seade ( näit. AUTOMIX 20, AUTOMIX 30, ERT-01 jne.) mis vastavalt välisõhu ja (või) hoone siseõhu temperatuuri järgi reguleerib reguleerimisventiili (3-T ventiili) asendit. Temperatuuride alanedes avatakse 3-T ventiil rohkem süsteemi tulevale kuumale veele mistõttu tõuseb hoone kütteringis (radiaator, põrandakütte jms) ringleva vee temperatuur, kindlustades niimoodi hoones vajamineva soojuse. Välis- ja hoone siseõhu temperatuuri tõustes keeratakse 3-T ventiili kuumale veele koomale ja avatakse rohkem tagasi tulevale jahedale veele mistõttu hoone kütteringis temperatuur langeb. Sellega välditakse hoone ülekütmist, kindlustades sooja säästliku kasutamise.

Järgneval joonisel on ära toodud keskkütte ringlussõlme töötamine.

Kogu süsteemi töö on jälgitav torustikele, katlale ja akumulatsioonipaagile paigaldatud termomeetrite vahendusel.

© 2002, Kasutatud ACASO AB koduleheküljel olevaid juhendeid.

Veesüsteemides, kus on tegemist veemahu suurenemise või vähenemisega, näiteks soojaveesüsteemid, keskküttesüsteemid jne - on hädavajalik kasutada paisupaake. Selleks kasutatakse nii lahtiseid kui ka kinniseid paisupaake. Kinniste paisupaakide kasutamisel on mitmeid eeliseid võrreldes lahtise paisupaakidega. Pidage meeles - paisupaak paigaldatakse alati tagasivoolu torule.

Kinniste paisupaakide kasutamise eelised:

1. Vee aurustumisel keskküttesüsteemis jääb aur süsteemi ja kondenseerub tagasi veeks süsteemi jahtumisel. Vesi võib minna kuumemaks kui 100C (Süsteem ei jookse kunagi tühjaks).
   
   
2. Temperatuuri mõjul veest eraldub õhk või aur, mis tekitab hüdrolööke. Õigesti paigutatud paisupaak on hüdrolöökide heaks summutajaks vähendades süsteemi purunemisi ja müra süsteemis.
   
   
3. Liigse õhu sisaldus vees tekitab süsteemi metallist osade korrosiooni, mis vähendab süsteemi eluiga. Välistamaks õhu segunemist veesüsteemis ringleva veega on paisupaak varustatud membraaniga (kotiga), kus membraan eraldab süsteemivee õhust. Kaitstes samas paisupaaki korrosiooni eest, kuna vesi asub membraani (koti) sees ja paagi siseseinad on vahetus kokkupuutes ainult suruõhu või surugaasiga.

Paisupaakidel, mis on valmistatud tavalisest terasest, täidetakse membraani ja paisupaagi seina vaheline ruum roostetamise vältimiseks  (tehase poolt) lämmastikuga, mis on ilma lõhna, maitse ja värvuseta gaas. Lämmastik lahustub vees minimaalselt ja ei ole mürgine. Õhus on teda 78% mahu järgi ja sealt teda ka toodetakse.

NB! Tavalise õhuga täitmine vähendab paisupaagi tööiga, kuna õhk sisaldab 5% vett (kaalu järgi) ja 21% hapniku (mahu järgi). See on soojas ruumis asuva paisupaagi läbiroostetamise  heaks eeltingimuseks.

Rõhk paisupaagis

Kinnise süsteemi puhul peab rõhk paisupaagis olema 0,1 bar võrra suurem kui süsteemi staatiline surve. Kui rõhk paagis on eelpoolmainitust märkimisväärselt suurem, väheneb oluliselt paisupaagi võime vee kuumenemisest tingitud paisumist kompenseerida. Seetõttu võib surve süsteemis liiga kõrgele tõusta ja süsteem puruneda. Kui rõhk paagis on madalam kui süsteemi staatiline surve, ei ole süsteemis asuva vee temperatuuri langemisel piisavat veereservi ja süsteemi imetakse läbi automaatõhutajate õhku, ülemistes radiaatorites lakkab veeringlus ja ruumid ei lähe soojaks.

Paisupaagi suurus

Paisupaagi maht peab olema ~7...10% kogu keskküttesüsteemi veemahust.

Täpsemalt saab arvutada: kausutades järgnevat vakemit: V = (e x C)/1- Pi/Pf 1)

Vu = paagi kasulik
Vi = algmaht = V
Vf = lõppmaht
e = paisumistegur, mis vastab külma vee süsteemi (kütet ei ole) ja maksimaalse töötemperatuuri vahele.
Standardsetes seadmetes:
e = 0,04318 (Tmax = 99 °C – Tmin = 10 °C)
C = süsteemi kogu veemahutavus liitrites: katel, boiler, torustik, radiaatorid jne (üldhinnangu kohaselt jääb C 10 kuni 20 liitrit u iga 1000 kcal/h kohta katla võimsusest)
Pi = paagi eelrõhk (absoluutne). See rõhk ei tohi olla madalam kui hüdrostaatiline rõhk punktis, kus paak on on seadme
külge kinnitatud.
Pf = kaitseklapi maksimaalne töörõhk (absoluutne), võttes arvesse kõiki paagi ja kaitseklapi tasandite erinevusi